Kiikame loovjuhi, disainistuudio algataja ja platvormi thesheet kaasasutaja Ronald Uusi riidekappi. Võta tükike Kopenhaagenit, raputa peale pisut Milaanot ja kasta siis Tallinnasse. Kui isutab, siis loe aga edasi.
Need rohelised püksid on pärit ühest Pärnu second-handist ja on ühtlasi mu esimesed päriselt laiad püksid. Ostsin need n-ö ülemineku ajajärgul kitsastelt laiadele ja see võttis mul reaalselt mitu aastat julgust, et need püksid lõpuks jalga saada. Nüüd on need aga ühed mu lemmikud: see roheline toon sobib pea kõigega ja erinevate esemetega kombineerides võib mõjuda nii casualilt kui ka pidulikult.
Andersson Belli kahtepidi kantav vest on lihtsalt nii funky ese, lisaks annab kahepoolsus sellele palju kandmisviise. Praeguseks lemmikuks on just too roheline pool, kus seest paistev sisu on see, mis põnevust tekitab. Mu absoluutsed lemmiktossud on Burgundy toonis New Balance 9060. Ülimugavad, super colourway ja nii detailirikkad. Kohe, kui neid nägin, teadsin, et pean need saama.
Tuusalt riietumine on väga abstraktne. Pigem meeldib mulle näha, et inimesed näevad välja hoolitsetud. Ehk ongi stiil seal, kus inimene ise end kõige paremini tunneb?
Butter on üks mu meelisbrände ja see kampsun on korralik eye-catcher. See on lihtsalt üdini positiivne: värviline, funky ja ütleb konkreetselt peace! Ühtlasi on see ülikvaliteetne ja megamugav! Need laiad velvetist püksid ei leia tegelikult nii palju kandmist, kui võiks. Mul on hea meel, et selle shoot’i raames need jälle kapist üles leidsin!
Äge püksipaar, mida saab kombineerides väga pidulikuks või väga casualiks muuta. See Dime’i velvetnokats on mul nüüd ligi 2 aastat olnud ja samuti juba kulumisjälgedega, mis räägivad enda eest. Selle mütsi puhul on tore see, et D tähis, mis koosneb neljast värvist, satub alati kattuma mõne teise esemega, mis mul seljas. Accidental match on näha ka selle fiti puhul.
Üks harjumus, mille üles olen korjanud, on uuest linnast omale mõne riideeseme soetamine. Kasvõi teesärgi – see ei pea paigaga kuidagi seotud olema, ent jääb mulle alati kandma tunnet, kellega ja kus sel hetkel olin.
Ma olen alati selline etapiti riietuja olnud. Esimeses klassis olin double denim mees, keskkoolis pintsakuga, pärast seda tuli Deus Ex Machina graafilise teesärgi aeg. Neist mõned on siiani rotatsioonis, muideks. Tänaseks tunnen oma stiilis aga suurt vabadust: mõni päev näen välja nagu skeiter, mida iganes see minu jaoks tunnetuslikult tähendab, teine päev olen musta-halli gammas triiksärgis, viigipükstes ja saabastes.
Mulle polegi niivõrd oluline, kuhu lähen, vaid see, kuidas end seal tunda tahan. Iga riietus annab erineva enesetunde. Ema on mul alati moeteadlik olnud – ilmselt selle najal olen isegi maast-madalast stiilist lugu pidanud. Kooliaegne rangem kord aitas mul ka riietuse osas mõista, kuidas hoolitsetud välja näha. Seda tänaseks kõige olulisemaks peangi. Stiile ja maitseid on erinevaid – ma ei ole nende suhtes väga hindav – mulle läheb lihtsalt korda see, kui keegi on hoolitsetud.
Nagu ka enda töös, siis meeldib mulle inspiratsiooni ammutada erinevatest allikatest ja need enda omaks kombineerida.
Ülikond hits different! See lihtsalt on nii, et kui ülikonna selga paned, siis tunned end kohe veidi teistmoodi. Antud komplekti puhul köitis mind värv ja vähe erilisem lõige. Need kingad on minuga olnud juba üle 10 aasta ning hoian vahel veidi hinge kinni, et need veel sama kaua vastu peaks. Lakk-king on kuidagi üsna keeruline ese, mida leida ja seni ei ole ma silmanud ühtegi samaväärset paari, seega kannan neid erilise rõõmuga.
Ilma käekellata tunnen end veidi alasti. Selle Tissot’i kinkisid mulle vanemad kooli lõpetamiseks ning selle ajatu olemus (mida ma alguses hinnata ei osanud) on tänaseni miski, millest väga lugu pean. See kell on olnud mu käe peal 15 aastat.
Stiil kui selline on väga personaalne ja igaüks kannab selle erinevalt välja. Mulle meeldib eelkõige see, kui inimesed oskavad erinevatel päevadel natuke erinevad inimesed olla.
Vaatamata sellele, et igal tätoveeringul on minu jaoks oma lugu, olen neid alati ka aksessuaarideks pidanud. Vale oleks vastupidist väita, sest need ju on väga nähtavates kohtades ning pean neid osaks oma identiteedist.
Üks nendest “skeiter” fitidest, mis mulle endale väga istub. Need Polar Skate Co. Big Boy Pantsid on ülimõnusad, eriti suvel kandmiseks. Jalas Corduroy Boston Birkenstockid, mis olid mu möödunud suve täielikud lemmikjalanõud.
Vestist sai sel aastal kuidagi minu “look”. Tunnen ennast vestiga mugavalt ja ühtlasi on see äge vaheldus teesärgile. Varrukateta kootud materjal laseb mõnusalt õhku läbi ja on seega sooja ilmaga ideaalne riietusese.
Prillid ostsin Stockholmist – jälle üks äge näide sellest, kuidas esemetega kaasnevad kohe ka mälestused mingist kindlast reisist. Prillide valimine on minu jaoks alati keeruline tundunud, seega olen pigem nokatsimees olnud. Pärast nende Le Specside leidmist saan aga suvel nokatsi tihti varna jätta ja hoopis päikeseprillidega ennast hästi tunda.
Taaskord… vest! Jällegi ülimõnus ese, mida teesärkidele vahelduseks kanda.
Püksid on ühelt mu lemmikbrändilt – A Kind of Guise. Nende Berliini poodi jalutasin täiesti juhuslikult mõned aastad tagasi sisse ja olen sellest ajast saati suur fänn. Ülikvaliteetsed ning kiftid asjad, mis saavad mu garderoobist alati palju välja!
Jopega on mul ilmselt sarnane lugu nagu paljudel Eestis: sulejope läheb nii novembris selga ja tagasi kappi alles märtsis. Hindan väga mugavust ning tunnet, et olen soojas, seega sulejope on mu kindel go-to.
See Dime’i nokats on viimane lisandus mu capikollektsiooni ja pole ostust saati ka peast ära tulnud. Kui leian endale eseme, mis väga meeldib, siis kannan seda palju ja see sinine nokk pole mingi erand.
Riietus võib kindlasti hea icebreaker olla. Kui kannad midagi huvitavat, on märksa suurem tõenäosus, et keegi jutustama või komplimenti tegema tuleb. Laiemalt on see, mis inimesel seljas, ka hea meeleolu edasikandja.
Näen endagi puhul, et riietus ja selle värvid muutuvad vastavalt sellele, mis mindsetis ise parasjagu olen. Number üks on minu jaoks mugavus, meie kliimas peab lihtsalt mõnus ja soe olema. Talved veedan näiteks enamasti pusades.
Kui muidu läheb sulejope sügisel selga ja tuleb hiliskevadel maha, siis kuskile sinna vahele jääb ka selline väikene periood, kus panen mantli selga. See mantel sai ka ühes seltskonnas endale nimeks “Roni mantel”, küllap oli siis minu signature piece. Tolle tooni võlu on see, et teda on nii lihtne kombineerida. Antud juhul Acne kampsuniga, mis on nii oma tekstuurilt kui ka mustrilt ülimõnus.
Kuigi ma kallemaid brände tihti ei osta, siis püüan neid endale siiski vahel lubada – need lihtsalt kestavad nii palju paremini ja kandes tunned füüsiliselt kvaliteedi erinevust.
Adidase Sambad leidsin ma ilmselt samal ajal kui kogu ülejäänud maailm, aga kui on mingi kets, mis on täiesti ajatu, siis see on just see. Need sobivad ükskõik millega ja on kindlasti mu viimase aasta kõige kantumad jalanõud.
Näen oma stiili väga vahelduvana. Eri hetkedes võivad mulle inspiratsiooniks olla üsna erinevad inimesed alates Riley Harperist kuni Tyler, the Creatorini.
Olin omale pikalt otsinud jalanõusid, mis Eesti talve sobituks. See tähendab nii paksu lumme kui ka enamjaolt kallavasse vihma. Need Merrell’i Gore-Texid on supererilised: kui lukuga pealmise pruuni kihi eemaldad, siis tuleb alt välja kift roheline madal toss, mis on samuti Gore-Tex. Kokkuvõttes: mis iganes ilm on, see jalanõu kannab mind läbi talve.
Nokamüts on miski, milleta ma naljalt kodust ei lahku, seega kindel osa minu stiilist. Tavapäraselt juhtub see, et kui uue ostan, siis kannan seda väga pikalt. Tänaseks on mu rotatsioonis aga päris palju erinevaid – mingi äge võlu on ülikulunud mütsis nagu mu Boston Red Sox’i cap. Mäletan hästi ühte GQ ‘’10 things Jeremy Allen White can’t live without’’ intervjuud, kus ta näitab oma New York Mets’i mütsi, millest on vaevu midagi alles, aga just see kulumus teebki selle eriliseks. Relate!
Intervjuu: Anne Vetik & Paula-Stina Tasane
Fotod: Silver Mikiver
Eriline tänu: Photopoint <3